Majanduskeskkond on pidevas muutumises ning viimased aastad on Eesti inimeste rahakotile esitanud tõsiseid väljakutseid. Alates energiahindade kõikumisest kuni üldise inflatsioonini on paljud pered pidanud oma tarbimisharjumusi korrigeerima. Kuid see pole veel kõik – riiklikul tasandil vastu võetud ja planeeritavad maksumuudatused toovad kaasa uue reaalsuse, millega iga maksumaksja peab arvestama. Eelseisvad reformid ei puuduta ainult ettevõtjaid või kõrgepalgalisi, vaid need mõjutavad otseselt iga inimese netosissetulekut, tarbimist ja säästuvõimet. Selles valguses on finantsiline teadlikkus muutunud luksusest hädavajaduseks. Ignorantsus võib praeguses olukorras kalliks maksma minna, mistõttu on kriitilise tähtsusega mõista täpselt, millised muudatused jõustuvad ja kuidas need konkreetselt sinu eelarvet räsida või toetada võivad.
Paljud inimesed kuulevad uudistest vaid märksõnu nagu “käibemaksutõus” või “automaks”, kuid ei süübi detailidesse enne, kui arved on juba postkastis. Käesolev artikkel lahkab põhjalikult ja arusaadavalt peamisi maksumuudatusi ja majanduslikke tegureid, mis lähiajal Eesti elanikke mõjutavad. Eesmärk on anda sulle tööriistad ja teadmised, et saaksid oma rahaasju paremini planeerida ning vältida ebameeldivaid üllatusi palgapäeval või poes käies.
Käibemaksu tõus ja selle mõju igapäevastele ostudele
Üks kõige vahetumalt tuntavaid muudatusi on käibemaksu standardmäära tõus. Kui varem olime harjunud 20-protsendilise maksumääraga, siis uus reaalsus on 22%. Esmapilgul võib kaheprotsendiline tõus tunduda tühisena, kuid selle kumulatiivne mõju pere kuu- ja aastaeelarvele on märkimisväärne. Käibemaks on tarbimismaks, mis tähendab, et seda maksab lõpptarbija ehk sina. See lisandub peaaegu kõigele: toidukaupadele, riietele, tehnikale, aga ka teenustele nagu juuksur, autoremont või internetiteenus.
Oluline on mõista hinnakujunduse psühholoogiat ja matemaatikat. Kaupmehed ei pruugi hindu tõsta täpselt 2 protsendi võrra. Sageli kasutatakse maksutõuse ettekäändena hindade ümardamiseks või üldiseks hinnakorrektsiooniks, mis võib tarbija jaoks tähendada tegelikkuses suuremat hinnatõusu kui pelgalt maksumuudatus eeldaks. Näiteks, kui toode maksis varem 10 eurot (koos 20% km-ga), siis puhtalt matemaatiliselt peaks uus hind olema umbes 10.17 eurot. Tõenäolisem on aga see, et uus hinnasilt poes näitab 10.29 või isegi 10.49 eurot.
Lisaks standardmäärale on muutuste tuules ka majutusasutuste käibemaks, mis on oluline info neile, kes armastavad siseturismi või peavad töö tõttu palju reisima. Soodusmäära kaotamine või tõstmine tähendab otseselt kallimaid hotelliööbimisi ja spaapuhkusi. See sunnib peresid oma puhkuseplaane hoolikamalt eelarvestama.
Tulumaksureform: maksuküüru kaotamine ja maksumäära tõus
Kõige suuremat poleemikat ja samas ka ootusi on tekitanud tulumaksusüsteemi ümberkorraldamine. Aastaid kehtinud astmeline tulumaksuvaba miinimum, mida rahvakeeli kutsuti “maksuküüruks”, on paljudele tekitanud peavalu, eriti kui sissetulekud on aasta jooksul kõikunud. Süsteem, kus sissetuleku kasvades maksuvaba tulu vähenes, karistas sisuliselt keskklassi ja neid, kes tegid lisatööd või said preemiaid.
Mis muutub?
- Maksuküüru kaotamine: Uue süsteemi kohaselt kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu määr (planeeritavalt 700 eurot kuus) kõigile, sõltumata sissetuleku suurusest. See on suur võit neile, kelle sissetulek jäi vahemikku 1200–2100 eurot, kuna nemad kaotasid vana süsteemiga kõige enam maksuvaba tulu arvestuses.
- Tulumaksu protsendi tõus: Et kompenseerida riigieelarvele maksuküüru kaotamisest tekkivat auku ja katta kaitsekulutusi, tõstetakse tulumaksu määra 20 protsendilt 22 protsendile.
Siin tekibki matemaatiline konflikt: ühelt poolt jääb inimestele kätte rohkem maksuvaba tulu, kuid teisalt maksustatakse ülejäänud tulu kõrgema määraga. Madalapalgaliste jaoks, kes juba varem said maksimaalset maksuvaba tulu, on tulumaksuprotsendi tõus negatiivne uudis, kuna nende reaalne maksukoormus kasvab. Keskmise ja kõrgema palga saajad aga võidavad reformist rahaliselt, kuna maksuküüru kadumine annab suurema efekti kui 2-protsendiline maksumäära tõus.
Mootorsõidukimaks – uus püsikulu autoomanikele
Üks kõige emotsionaalsemaid teemasid ühiskonnas on olnud mootorsõidukimaksu, ehk automaksu kehtestamine. Eestis on pikka aega nauditud olukorda, kus auto omamine (peale kütuseaktsiisi) ei toonud kaasa iga-aastast riiklikku lisamaksu. See ajastu on nüüd läbi.
Automaks koosneb üldjuhul kahest komponendist:
- Registreerimistasu: Seda makstakse auto esmasel kandmisel Eesti liiklusregistrisse. See mõjutab eelkõige uute autode ostjaid ja kasutatud autode importijaid välismaalt. Eesmärk on suunata inimesi ostma säästlikumaid sõidukeid ja pidurdada “romude” sissevedu.
- Aastamaks: Iga-aastane kohustus, mida peab tasuma iga sõidukiomanik. Maksu suurus sõltub reeglina auto CO2 heitest, massist ja vanusest.
See muudatus sunnib paljusid peresid oma autoparki kriitiliselt hindama. Kas on mõistlik hoida hoovis “igaks juhuks” seisvat vana autot, kui selle eest tuleb hakata maksma iga-aastast maksu? Samuti muutub kallimate ja saastavamate autode ülalpidamine oluliselt kulukamaks. Maapiirkondades elavatele inimestele, kelle jaoks auto on hädavajalik tarbeese ja kellel ei pruugi olla raha uue säästliku auto ostmiseks, on see valus löök rahakotile.
Aktsiisitõusud ja varjatud hinnasurve
Lisaks suurtele reformidele ei tohi unustada “klassikalisi” eelarve täitmise meetodeid – aktsiise. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiiside tõusud on regulaarsed, kuid nende mõju ulatub kaugemale kui vaid konkreetsete toodete hinnasildid.
Eriti kriitiline on kütuseaktsiis. Kütuse hind on sisendhinnaks peaaegu igale tootele ja teenusele majanduses. Kui diislikütus kallineb, kallineb ka toidukaupade transport poodidesse, põllumeeste tootmiskulud ja ühistranspordi pileti dotatsioonivajadus. See tekitab doominoefekti, mis jõuab ringiga tagasi tarbijahinnaindeksisse. Seega, isegi kui sa autot ei oma ning alkoholi ei tarbi, mõjutab aktsiisipoliitika sinu ostukorvi maksumust kaudselt.
Euribor ja laenumaksed: mis saab edasi?
Kuigi Euribor ei ole riiklik maks, on see paljude Eesti perede jaoks üks suurimaid “maksusid”. Kodulaenude intressimäärad on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, viies sadu eurosid kuus perede eelarvest minema. Kuigi ennustused lubavad intressimäärade stabiliseerumist või isegi langust, on ajad, mil raha hind oli nullilähedane, tõenäoliselt pikaks ajaks möödas.
Kõrged intressimäärad koos tõusvate riiklike maksudega loovad olukorra, kus vaba raha hulk väheneb drastiliselt. See tähendab, et tarbimise vähenemine võib jahutada majandust laiemalt, mis omakorda võib mõjutada töökohtade kindlustunnet teatud sektorites (näiteks ehitus ja kaubandus).
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Alljärgnevalt leiad vastused levinumatele küsimustele seoses eelseisvate finantsmuudatustega.
Kas maksuküüru kaotamine tähendab, et ma saan kindlasti rohkem raha kätte?
Mitte tingimata kõigile. Kui sinu brutopalk on madal (näiteks alla 1200 euro), siis sa kasutasid juba varem maksimaalset maksuvaba tulu. Kuna tulumaksumäär tõuseb 20%-lt 22%-le, võid sa tegelikkuses kaotada paar eurot kuus. Suurimad võitjad on need, kelle brutotulu on vahemikus ca 1200–2500 eurot.
Millal automaks täpselt kehtima hakkab ja kas see puudutab ka elektriautosid?
Automaks on planeeritud jõustuma 2025. aastast. Jah, see puudutab ka elektriautosid, kuid nende maksumäärad on reeglina madalamad, kuna CO2 heide on null. Elektriautode puhul võetakse arvesse massi, et kompenseerida teede kulumist raskemate sõidukite poolt.
Kuidas mõjutab käibemaksutõus kommunaalarveid?
Käibemaks lisandub enamikele kommunaalteenustele: elekter, vesi, gaas, prügivedu. Seega, kui käibemaks tõuseb 2%, siis suurenevad vastavalt ka kõik need arved. Talveperioodil, mil arved on niigi suured, on rahaline mõju suurem.
Kas pensionärid võidavad tulumaksureformist?
Pensionäridele kehtib eraldi maksuvaba tulu määr, mis on reeglina seotud keskmise vanaduspensioniga. Üldine tulumaksumäära tõus (22%) puudutab aga ka pensionäre seda osa ületava tulu puhul. Siiski on pensionide indekseerimine ja keskmise pensioni tulumaksuvabastus meetmed, mis peaksid aitama ostujõudu säilitada.
Strateegiad uue majandusreaalsusega kohanemiseks
Olukord, kus kulud kasvavad mitmel rindel korraga – maksud, intressid, hinnad – nõuab proaktiivset lähenemist oma rahaasjadele. Lihtsalt “vooluga kaasa minek” võib viia võlgade ja stressini. Esimene samm on oma eelarve täpne audit. Vaata üle kõik püsikulud. Kas sul on vaja kõiki voogedastusteenuseid? Kas telefoni- ja internetipaketid on ajakohased või maksad vana ja kallima hinnakirja alusel? Tihti on võimalik teenusepakkujaga rääkides saada parem pakkumine.
Teiseks tasub üle vaadata oma transpordikulud. Automaksu valguses võib olla mõistlik loobuda teisest autost peres, kui see leiab vähe kasutust, või vahetada vana ja suure heitega sõiduk ökonoomsema vastu enne maksu jõustumist, et vältida järelturu hinnalangust saastavamate autode puhul.
Kolmandaks on oluline suurendada säästupuhvrit, isegi kui see tundub keeruline. Ebakindlad ajad majanduses võivad kaasa tuua ootamatusi tööturul. Soovituslik on hoida vähemalt 3–6 kuu kulude suurust summat likviidsena. Samuti tasub mõelda lisasissetulekutele või ümberõppele, et suurendada oma väärtust tööturul, sest palgasurve maksutõusude kompenseerimiseks on suur, kuid tööandjate võimalused palka tõsta võivad olla piiratud.
Lõpetuseks, teadlikkus on sinu parim relv. Jälgi regulaarselt usaldusväärseid majandusuudiseid ja kasuta internetis leiduvaid palga- ning maksukalkulaatoreid, et modelleerida oma tuleviku sissetulekuid. Riiklikud muudatused on vääramatu jõud, kuid see, kuidas sina nendeks valmistud, on sinu enda kontrolli all.
