Vähesed küpsetised suudavad äratada nii tugevaid mälestusi kui see klassikaline roosa glasuuriga ruudukujuline kook. Paljude jaoks seostub see koolivaheaegadega vanaema juures, sünnipäevalauaga või hubaste kohvikutega, kus klaasi taga ootasid reas perfektselt lõigatud koogitükid. Aleksandri kook on tõeline ajatu klassika, mis ühendab endas lihtsad koostisosad ja rikkaliku maitsebuketi. Selle võlu peitub mureda põhja, hapuka vaarikamoosi ja magusa suhkruglasuuri ideaalses tasakaalus. Kuigi tänapäeva kondiitriletid on täis keerukaid vahukoore- ja toorjuustukooke, igatseb hing sageli just seda lihtsat ja ehedat maitset, mis viib meid tagasi lapsepõlve muretutesse päevadesse. Õnneks on selle koogi valmistamine kodustes tingimustes üllatavalt lihtne ning tulemus on sageli isegi parem kui poest ostetud versioonil, sest kodus tehtud kooki saab valmistada parimast võist ja kvaliteetsest moosist ilma säilitusaineteta.
Aleksandri koogi põnev ajalugu ja päritolu
Enne kui asume taignakausi kallale, on huvitav teada, kust see legendaarne kook tegelikult pärineb. Kuigi eestlased peavad seda sageli oma rahvuslikuks aardeks, on Aleksandri koogi juured tegelikult sügavamal ja ulatuvad kaugemale. Kook on nime saanud Vene tsaari Aleksander I auks, kes külastas 19. sajandi alguses Soomet. Soomlased tunnevad seda kooki nime all Aleksanterinleivos ja see on seal sama armastatud kui meil.
Algupärane retsept pärineb tõenäoliselt Šveitsi kondiitritelt, kes tegutsesid Peterburis ja Helsingis. See selgitab ka koogi euroopalikku olemust – klassikaline muretainas kombineerituna peene viimistlusega. Huvitaval kombel on sarnaseid kooke levinud ka mujal Euroopas, näiteks Saksamaal ja Taanis, kuid just see konkreetne kombinatsioon vaarikamoosi ja roosa glasuuriga on kinnistunud meie regioonis. Aastakümnete jooksul on retsepti kohandatud vastavalt kättesaadavatele toorainetele, kuid põhimõte on jäänud samaks: kaks mureda taigna kihti, mille vahel on moos ja peal glasuur.
Miks on koostisosade kvaliteet kriitilise tähtsusega?
Kuna Aleksandri kook koosneb väga vähestest komponentidest, mängib iga tooraine kvaliteet lõpptulemuses suurt rolli. Siin ei ole võimalik maitset peita keeruliste vürtside või maitsetugevdajate taha. Et kook maitseks nagu “vanasti”, tuleks järgida paari lihtsat reeglit tooraine valikul.
- Või vs margariin: Autentse maitse saavutamiseks tuleks kindlasti kasutada ehtsat võid, mille rasvasisaldus on vähemalt 82%. Või annab taignale selle õige mureduse ja rikkaliku maitse, mida margariin kunagi asendada ei suuda. Margariin võib jätta koogile rasvase järelmaitse ja muuta taigna tekstuuri liiga pehmeks.
- Moosi valik: Traditsiooniliselt kasutatakse vaarikamoosi, sest vaarikate hapukus tasakaalustab suurepäraselt magusat taigna ja glasuuri kooslust. Moos peaks olema pigem paks ja keedise moodi, mitte vedel, et see kihtide vahelt välja ei voolaks. Mõned kodukokad eelistavad kasutada ka punasesõstramoosi, mis annab veelgi särtsakama hapukuse.
- Jahu: Tavaline nisujahu sobib kõige paremini. Oluline on jahu mitte liiga palju lisada, et kook ei muutuks kõvaks ja kuivaks.
Samm-sammuline valmistamisõpetus
Aleksandri koogi tegemine ei nõua erioskusi, kuid nõuab kannatlikkust ja täpsust, eriti taigna jahutamisel ja küpsetamisel. Järgnev juhend aitab teil valmistada koogi, mis sulab suus.
1. Muretaigna valmistamine
Muretaigna saladus peitub temperatuuris ja töötlemise kiiruses. Kõik koostisosad peaksid olema jahedad. Vahusta toasoe või suhkruga heledaks vahuks. Seejärel lisa muna ja sega ühtlaseks. Lõpuks lisa jahu ja küpsetuspulber. Siin on oluline moment: ära sõtku taignat liiga kaua. Kui muretaignat liigselt töödelda, hakkab eralduma gluteen ja kook muutub pärast küpsetamist sitkeks, mitte muredaks. Niipea kui tainas on ühtlane pall, mässi see toidukilesse ja aseta vähemalt tunniks külmkappi. Jahe tainas on paremini rullitav ja hoiab ahjus paremini vormi.
2. Rullimine ja küpsetamine
Võta tainas külmast ja jaga see kaheks võrdseks osaks. Rulli mõlemad osad küpsetuspaberil lahti, püüdes saavutada võimalikult ristkülikukujulist vormi. Taigna paksus peaks olema umbes 0,5 cm. Küpseta plaate 200-kraadises ahjus umbes 10–12 minutit, kuni need on kuldkollased. Oluline on jälgida, et ääred ei kõrbeks, kuna see rikub koogi maitse.
3. Koogi kokkupanek
Kui põhjad on ahjust tulnud, lase neil täielikult jahtuda. Seejärel vali välja ilusam pool, mis jääb pealmiseks kihiks. Määri alumisele kihile heldelt paksu vaarikamoosi. Aseta teine kiht moosi peale. Kerge survega võid kihte üksteise vastu vajutada, et need paremini liituksid.
Glasuuri valmistamise kunst
Aleksandri kook ei ole täiuslik ilma oma iseloomuliku roosa glasuurita. See on koogi visuaalne identiteet ja maitse kroonjuveel. Glasuuri valmistamine on lihtne, kuid nõuab tunnetust.
Sega kausis tuhksuhkur vähese kuuma vee ja sidrunimahlaga. Sidrunimahl annab glasuurile kena läike ja natuke maitset. Vedelikku lisa teelusika haaval – glasuur peab jääma paks, kuid voolav. Värvi saamiseks on kaks võimalust:
- Naturaalne meetod: Kasuta mõni tilk peedimahla või vaarikasiirupit. See annab õrna ja loomuliku roosa tooni.
- Toiduvärv: Kasuta tilgake punast toiduvärvi, kuid ole ettevaatlik, et tulemus ei jääks neoonroosa. Eesmärk on saavutada pastelne toon.
Vala glasuur koogi keskele ja aja kiirete liigutustega spaatli või noaga laiali. Glasuur kuivab kiiresti, seega tuleb tegutseda operatiivselt.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Miks mu muretaigen tuli pärast küpsetamist liiga kõva?
Kõva muretaigen on tavaliselt märk sellest, et taignat sõtkuti liiga kaua või kasutati liiga palju jahu. Liigne sõtkumine aktiveerib jahus oleva gluteeni, mis muudab küpsetise sitkeks. Järgmine kord proovige segada taignat vaid nii kaua, kuni koostisained on segunenud.
Kas ma võin koogi kohe pärast glasuuri lisamist lahti lõigata?
Ei, see on üks suurimaid vigu, mida tehakse. Aleksandri kook vajab aega “tõmbamiseks”. Ideaalne oleks lasta koogil seista jahedas vähemalt üleöö. See võimaldab moosil ja glasuuri niiskusel veidi taignasse imbuda, muutes koogi pehmeks ja ühtseks tervikuks. Värske kook võib lõigates laguneda.
Kuidas saada koogile ideaalselt sirged servad?
Professionaalse välimuse saavutamiseks lõigatakse koogi ebatasased servad ära pärast seda, kui kook on kokku pandud ja veidi seisnud, kuid enne serveerimistükkideks lõikamist. Kasutage teravat nuga, mida on kastetud kuuma vette ja seejärel kuivatatud – nii libiseb nuga glasuurist läbi ilma seda purustamata.
Kas maasikamoos sobib vaarikamoosi asemel?
Tehniliselt sobib iga moos, kuid maasikamoos on sageli palju magusam ja vähem happeline kui vaarikamoos. Kuna glasuur on juba väga magus, võib maasikamoosiga tehtud kook muutuda liiga läägeks. Kui kasutate maasikamoosi, soovitame lisada glasuurile rohkem sidrunimahla happesuse tasakaalustamiseks.
Nipid täiusliku tulemuse saavutamiseks
Kuigi retsept on lihtne, eristavad meistrit algajast väikesed detailid. Siin on mõned pro-nipid, mida paljud retseptiraamatud ei maini, kuid mis tagavad parima tulemuse:
- Suhkru eelnev jahvatamine: Kui soovite eriti peene tekstuuriga põhja, võite tavalise suhkru asemel kasutada tuhksuhkrut ka taignas. See sulab või sisse kiiremini ja jätab taigna siidisemaks.
- Koogi raskuse all hoidmine: Pärast moosi lisamist ja pealmise kihi asetamist (kuid enne glasuuri panemist) võib koogile asetada lõikelaua ja sinna peale kerge raskuse. See surub kihid tihedalt kokku ja tagab, et kook on hiljem lõigates kompaktne ega lagune kihtideks.
- Glasuuri pragunemise vältimine: Glasuur kipub pragunema, kui kooki lõigata külmalt ja nüri noaga. Võtke kook 15 minutit enne serveerimist külmikust välja ja kasutage alati kuuma nuga.
- Maitsete rikastamine: Taignasse võib riivida veidi sidrunikoort või lisada tilgake mandliessentsi. See annab klassikalisele maitsele peene nüansi, mis muudab koogi veelgi meeldejäävamaks.
Säilitamine ja serveerimine
Aleksandri kook on üks väheseid kooke, mis maitseb järgmisel ja ülejärgmisel päeval paremini kui valmistamise päeval. See teeb sellest suurepärase valiku pidudeks, kus soovite toidud ette valmistada. Kooki tuleks säilitada õhukindlas karbis jahedas kohas või külmkapis. Õigesti hoiustatuna püsib see maitsev ja värske kuni nädal aega, kuigi tavaliselt süüakse see palju kiiremini ära.
Serveerimisel ei vaja see kook mingeid lisandeid – ei vahukoort ega marju. Ta on ise piisavalt rikkalik. Kõige paremini sobib Aleksandri koogi kõrvale kange must kohv või mõru tee, mis tasakaalustab koogi magusust. See on ideaalne suutäis nostalgiat, mis sobib nii pidulikule lauale kui ka pühapäevaseks nautimiseks pere keskel. Isetehtud Aleksandri kook on kaunis kingitus – pakkige ruudud karpi, siduge ümber ilus pael ja viige külakostiks. See on žest, mida hinnatakse kõrgelt, sest see maitseb nagu hoolimine ja lapsepõlv.
