Maailmas on vähe kokteile, mis suudavad tekitada nii vahetut suvetunnet ja elurõõmu kui üks korralikult valmistatud Margarita. See on jook, mis balanseerib geniaalselt kolme maitsekomponendi vahel: tekiila maalähedane jõulisus, laimi särtsakas happesus ja apelsinilikööri magusus, mida täiendab klaasiäärel olev sool. Kuigi Margarita võib tunduda esmapilgul lihtne jook, peitub selle lihtsuse taga tõeline kunst. Paljud meist on saanud kogemuse, kus kokteil on kas liiga magus, liiga kange või vesine, kuid õigete proportsioonide ja kvaliteetsete koostisosadega on võimalik koduses köögis valmistada versioon, mis ületab ka paljude baaride taseme.
Margarita valmistamine ei nõua keerulist baarivarustust ega aastatepikkust kogemust, vaid pigem austust tooraine vastu ja detailidele tähelepanu pööramist. See on jook, mis sobib suurepäraselt nii grillipeo alustuseks, Mehhiko stiilis õhtusöögi kõrvale kui ka lihtsalt soojal suveõhtul nautimiseks. Järgnevas artiklis sukeldume süvitsi Margarita maailma, vaatame üle parimad koostisosad, õpime selgeks klassikalise retsepti ning uurime, kuidas vältida vigu, mida kodused kokteilimeistrid sageli teevad.
Margarita salapärane ajalugu
Nagu paljude kuulsate kokteilide puhul, on ka Margarita päritolu ümbritsetud legendide ja vaidlustega. Ühtset ja kindlat “sünnitunnistust” sellel joogil ei ole, kuid enamik lugusid viib meid 1930. ja 1940. aastate Mehhikosse või USA lõunaosariikide piirialadele. Üks levinumaid teooriaid on, et Margarita on tegelikult variatsioon varasemast kokteilist nimega “Daisy” (mis tähendab inglise keeles karikakart, hispaania keeles on karikakar aga “margarita”). Daisy kokteilid koosnesid tavaliselt piiritusest, tsitrusest, apelsiniliköörist ja soodaveest. Kui brändi asendati tekiilaga ja soodavesi eemaldati, sündiski meile tuntud Margarita.
Teine populaarne legend räägib Acapulco seltskonnadaamist Margarita Samesist, kes segas selle joogi oma külalistele 1948. aastal. Tema külaliste hulgas oli hotelliärimees Tommy Hilton, kes olevat retsepti oma hotelliketti viinud ja seeläbi joogi maailmakuulsaks teinud. Olenemata sellest, kes oli tegelik leiutaja, saavutas jook tohutu populaarsuse just tänu oma lihtsusele ja värskendavale iseloomule, muutudes 20. sajandi teisel poolel üheks maailma armastatuimaks kokteiliks.
Kolmainsus: Tekiila, Laim ja Liköör
Täiusliku Margarita saladus ei peitu keerulises tehnikas, vaid tooraine kvaliteedis. Kuna joogis on vaid kolm põhilist komponenti, on igaühe roll äärmiselt kaalukas. Kui kasutad kehva tekiilat või pudelisse villitud laimimahla asendajat, on tulemus paratamatult keskpärane.
Kuidas valida õiget tekiilat?
Kõige olulisem reegel Margarita valmistamisel on kasutada tekiilat, mille sildil on kirjas “100% de Agave”. See tähendab, et alkohol on toodetud ainult sinisest agaavist, ilma lisatud suhkrute või maisisiirupita. Odavamad, nn “mixto” tekiilad sisaldavad sageli vaid 51% agaavi ja ülejäänud on odav suhkrualkohol, mis ongi peamine hommikuse peavalu põhjustaja.
Tekiila tüüpidest sobib Margarita jaoks kõige paremini Blanco (tuntud ka kui Silver või Plata). See on laagerdamata või väga lühikest aega laagerdatud tekiila, mille maitse on puhas, terav ja selgelt agaavine. See “lõikab” hästi läbi laimi happesuse ja likööri magususe. Kui soovid pehmet ja karamellisemat tulemust, võid kasutada ka Reposado tekiilat (laagerdunud 2–12 kuud), kuid klassikaline värske Margarita valmib siiski Blancost.
Miks värske laim on asendamatu?
Siin ei ole kompromissikohta: kasuta alati värskelt pressitud laimimahla. Poes müüdavad kontsentraadid või “hapud segud” (sour mix) sisaldavad säilitusaineid ja kunstlikke maitseid, mis rikuvad kokteili tasakaalu. Värske laim annab joogile vajaliku happesuse ja eeterlikud õlid, mis muudavad joogi aromaatseks. Nipp on laime enne pressimist toatemperatuuril hoida ja neid laual kergelt rullida – nii eraldub mahl kergemini.
Likööri valik: Triple Sec vs Cointreau
Kolmas komponent on apelsiniliköör. See toimib magustajana ja tasakaalustab haput laimi. Odavad “Triple Sec” sildiga liköörid on sageli läägelt magusad ja üheplaanilised. Parima tulemuse saavutamiseks on soovitatav kasutada kvaliteetset apelsinilikööri, nagu Cointreau. See on kange (40%) ja selge maitsega, lisades joogile sügavust ilma seda liirupiseks muutmata. Alternatiivina võib kasutada ka Grand Marnier’d, kuid see annab joogile tumedama värvi ja konjakise alatooni.
Klassikalise Margarita retsept
Järgnev retsept on kuldne standard – see on vahekord, mis tagab ideaalse balansi kange, hapu ja magusa vahel. Seda tuntakse sageli vahekorrana 2:1:1.
Koostisosad:
- 50 ml (5 cl) kvaliteetset Blanco tekiilat (100% agaav)
- 25 ml (2,5 cl) värskelt pressitud laimimahla
- 25 ml (2,5 cl) apelsinilikööri (nt Cointreau)
- Jääkuubikud
- Meresool (klaasi ääristamiseks)
- Laimisektor (kaunistamiseks)
Valmistamisõpetus:
- Valmista ette klaas: Lõika laimist väike sektor ja tee sellega klaasi serv märjaks. Raputa taldrikule meresoola ja kasta klaasi märg serv soola sisse. Soovitus: tee soolaäär vaid poolele klaasile, nii saab jooja valida, kas võtta soolaga või ilma sõõm.
- Sega koostisosad: Vala šeikerisse (või kaanega purki) tekiila, laimimahl ja apelsiniliköör.
- Lisa jää: Täida šeiker vähemalt 2/3 ulatuses suurte jääkuubikutega. Mida rohkem jääd, seda külmem jook ja vähem sulamisvett.
- Raputa: Raputa jooki energiliselt umbes 10–15 sekundit. Eesmärk on jooki jahutada ja kergelt lahjendada, et maitsed seguneksid. Õige raputamise tunned ära sellest, et šeiker muutub käes jääkülmaks.
- Kurna ja serveeri: Kurna jook ettevalmistatud klaasi. Võid serveerida seda kas “up” (ilma jääta kokteiliklaasis) või “on the rocks” (värske jääga viskiklaasis).
- Kaunista: Lisa joogile värske laimisektor.
Soolaääre tähtsus ja teadus
Miks me paneme Margarita klaasi servale soola? See ei ole ainult ilu pärast. Sool on maitsetugevdaja, mis vähendab keelel kibeduse tajumist ja toob esile magusad ning hapud nüansid. Sool muudab laimimahla vähem agressiivseks ja tekiila maitse pehmemaks. Ilma soolata võib Margarita tunduda liiga happeline või terav.
Professionaalne nipp soolaääre tegemisel on hoida klaasi soola sisse kastes horisontaalselt või isegi kergelt ülespoole kaldu, et sool jääks ainult klaasi välisküljele. Kui sool satub klaasi sisse ja seguneb vedelikuga, rikub see kokteili maitsebilansi, muutes selle soolveeks. Kasuta alati helvestega meresoola või spetsiaalset Margarita soola, mitte peenikest lauasoola, mis on liiga intensiivne ja joodise maitsega.
Levinumad vead, mida vältida
Isegi parimate kavatsuste juures võib Margarita valmistamine ebaõnnestuda, kui ei jälgita mõningaid põhitõdesid. Siin on peamised karid, mida vältida:
- Liigne magusus: Mõnikord lisatakse suhkrusiirupit või agaavisiirupit lisaks liköörile. Kui kasutad juba magusat likööri, pole lisasuhkrut klassikalise retsepti puhul vaja, välja arvatud juhul, kui laimid on erakordselt hapud.
- Vale jää kasutamine: Väikesed või purustatud jääkuubikud sulavad šeikeris liiga kiiresti, muutes joogi vesiseks enne, kui see piisavalt külmaks läheb. Kasuta alati suuri ja tahkeid kuubikuid.
- Liiga pikk seismine: Margarita on “elus” kokteil, mida tuleks juua kohe pärast valmistamist. Kui jook seisab jää peal liiga kaua, kaotab see oma särtsakuse.
- Eelnevalt pressitud mahl: Laimimahl oksüdeerub kiiresti. Juba paari tunni möödudes muutub selle maitse kibedaks ja lamedaks. Pressi mahl vahetult enne pidu või veel parem – iga kokteili jaoks eraldi.
Populaarsed variatsioonid
Kui klassikaline retsept on selge, on aeg katsetada erinevate põnevate versioonidega, mis on maailmas laineid löönud.
Tommy’s Margarita
See on moodne klassika, mille lõi Julio Bermejo 1990ndate alguses San Franciscos. Peamine erinevus seisneb apelsinilikööri asendamises agaavisiirupiga. See toob agaavi maitse (mis on ka tekiila algmaterjal) veelgi paremini esile.
Retsept: 60 ml tekiilat, 30 ml laimimahla, 15 ml agaavisiirupit. Serveeritakse jääga.
Vürtsikas (Spicy) Margarita
Ideaalne neile, kes armastavad teravust. Vürtsikus sobib tekiila ja laimiga oivaliselt.
Valmistamine: Lisa šeikerisse koos teiste koostisosadega 2–3 viilu värsket jalapeñot. Raputa tugevalt, et tšilli maitse eralduks. Ära unusta kurnamisel kasutada tihedat sõela, et seemned ei satuks klaasi.
Külmutatud (Frozen) Margarita
Suvepäevade hitt. Selle asemel, et jooki šeikeris raputada, pannakse kõik koostisosad koos suure koguse jääga blenderisse ja purustatakse ühtlaseks lumesarnaseks massiks. Siin võib tekiila kogust veidi suurendada, kuna suur jääkogus lahjendab maitset.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Oleme kogunud kokku mõned kõige sagedasemad küsimused, mis kodustel kokteilimeistritel tekkida võivad.
Kas ma võin laimi asemel kasutada sidrunit?
Tehniliselt võid, aga siis ei ole see enam Margarita. Sidrun on magusam ja vähem aromaatne kui laim. Margarita identiteet põhineb just laimi spetsiifilisel happesusel. Kui sul on ainult sidrunid, tee parem “Tequila Sour” kokteil.
Milline klaas on õige?
Klassikaline laia suuga, kaheosaline Margarita klaas on ikooniline, kuid tänapäeval serveeritakse kvaliteetset Margaritat üha sagedamini madalas viskiklaasis (Old Fashioned glass) koos suure jääkuubikuga või tavalises kokteiliklaasis (Coupe). Klaasi kuju ei mõjuta maitset nii palju kui temperatuur.
Kas sool on kohustuslik?
Ei ole. Kui sulle sool ei maitse, võid selle täiesti ära jätta või teha soolaääre ainult poolele klaasile. Mõned inimesed eelistavad soola asemel suhkru ja soola segu või hoopis tšillipulbrit (nt Tajin maitseaine), mis lisab joogile värvi ja särtsu.
Miks mu Margarita maitseb liiga kange?
See võib juhtuda kahel põhjusel: kas tekiila ja mittealkohoolsete komponentide (laim, liköör) vahekord on paigast ära või ei raputanud sa kokteili piisavalt kaua. Raputamine on oluline osa protsessist, sest sulav jäävesi lahjendab alkoholi just parajaks, muutes joogi nauditavaks.
Serveerimise kunst ja atmosfääri loomine
Margarita ei ole lihtsalt jook, vaid elamus. Selle serveerimisel mängib suurt rolli visuaalne pool ja atmosfäär. Kui korraldad õhtusööki, siis tea, et Margarita on suurepärane aperitiiv, mis ergutab seedimist ja valmistab maitsemeeled ette. See sobib valatult Mehhiko toitudega nagu tacod, ceviche, guacamole ja quesadillad, aga ka vürtsikate Aasia roogade või lihtsa grillitud kala kõrvale.
Klaaside valikul eelista õhukese äärega klaase, sest need muudavad joomise kogemuse elegantsemaks. Hoia klaase enne serveerimist sügavkülmas – härmas klaas püsib kauem külmana ja näeb efektne välja. Kaunistamiseks võid laimisektori asemel kasutada ka kuivatatud laimiviilu, mis annab joogile professionaalse baari välimuse. Lõpuks on kõige olulisem aga seltskond ja rõõm, mida üks hästi valmistatud, hapukas-soolane ja jäine kokteil endaga kaasa toob. Terviseks!
